Copy
Uudiskirja ei kuvata korrektselt? Vaadake seda oma veebibrauseris.

 

Oktoober 2014

Hea lugeja!

Norra on esimese Euroopa riigina kehtestanud kohustusliku ajateenistuse ka naistele, Eestis on alates 2013. aastast võimalik naistel võtta kaitseväekohustus endale vabatahtlikult. Oktoobri uudiskiri pöörabki tähelepanu naiste rollile riigikaitses ja julgeoleku tagamisel. Pikka aega kaitseväe peastaabi pressijaoskonda juhtinud Ingrid Mühling kirjutab, millised on Eestis praegu naiste võimalused riigikaitsesse panustada. Vaatame ka, kuidas on Eesti rakendanud ÜRO resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ ning heidame valgust sellele, kuidas võtta kaitseväe igapäevases tegevuses arvesse soolist mõõdet.

Septembris esitles Sotsiaalministeerium järjekorras neljandat soolise võrdõiguslikkuse monitooringut, mis annab ülevaate eestimaalaste hoiakute ja kogemuste kohta soolise võrdõiguslikkuse ja ebavõrdsusega seotud teemadel. Sotsiaalministeeriumi analüütik Marju Raju võtab lühidalt kokku, millised on uuringu järgi olulisemad arengud. 

Võrdõigusvoliniku kantselei kutsub osalema ja  tegema ettekandeid 2015. aasta kevadel toimuval soouuringute konverentsil! Edasi on anda ka palju muud huvitavat võrdõiguslikkuse valdkonnas toimuvast.

Head süvenemist!
 

 

Fookuses


Muutunud julgeolekuolukord puudutab kõiki kodanikke
 

Pikka aega kaitseväe peastaabi pressijaoskonda juhtinud Ingrid Mühling  kirjutab, et uude kaitseväeteenistuse seadusesse kirjutatud õigus võtta kaitseväekohustus ja läbida ajateenistus annab naistele oluliselt võrdsemad võimalused kaitseväes karjääri teha. Küsitlused näitavad, et naiste kohustuslikuks ajateenistuseks Eestis veel valmis ei olda, kuigi naiskaitseväelastesse on suhtumine positiivne.

Loe lähemalt »

 


Naised poliitkasse ja juhtideks, kuid tüdrukud peavad oskama eelkõige süüa teha.
Soolise võrdõiguslikkuse monitooring 2013
 

Soolise võrdõiguslikkuseni on mõnes eluvaldkonnas ees pikem tee kui teises, tõdeb Sotsiaalministeeriumi analüütik Marju Raju soolise võrdõiguslikkuse monitooringu tulemusi kokku võttes. Suurim positiivne muutus on naiste toetuse kasv naiste osalusele poliitikas. Visad on aga muutuma hoiakud, mis puudutavad laste kasvatamist.

Loe lähemalt »

 

 

"Demograafiline olukord nõuab juba lähiaastatel naiste tunduvalt suuremat osalemist riigikaitses,“ (Kaitseminister Sven Mikser, kohtumisel Norra kaitseväe juhataja admiral Haakon Bruun-Hansseniga, 07.10.2014)  Vaata siia »

 

Meilt ja mujalt

Võrdõigusvoliniku kantselei kutsub osalema soouuringute konverentsil

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku institutsioon tähistab 2015. aastal kümnendat tegevusaastat. 2015. aasta kevadel toimub Tallinnas sel puhul kahepäevane soouuringute konverents, kus astuvad üles nimekad väliesinejad ja Eesti soouurijad. Voliniku kantselei kutsub üles uurima ja tegema konverentsil ettekandeid Eestis valitsevatest soosuhetest, mis takistavad naistel ja meestel saavutada võrdset positsiooni ühiskonnas. Sooline palgalõhe ja selle tagamaad, poliitilise esindatuse ebavõrdsus, töö ja pereelu ühitamise raskused, heteronormatiivsed hoiakud ning mitmed teised meeste ja naiste vahelise ebavõrdsuse probleemid vajavad analüüsimist ja selgitamist.
Ettekannete teese oodatakse 15. novembriks 2014.
Loe lähemalt konverentsi ettekannete kutsest.
Konverents toimub projekti „Soolõime ja õiguskaitsega sugude võrdsuseni“ raames. Tegevust rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.


 

Paljud tööandjad rikuvad lapsehoolduspuhkuselt naasjate õigusi

Võrdõigusvoliniku poole on selle aasta kaheksa kuu jooksul pöördutud 122 kaebusega. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul on sel aastal kurvakstegevalt palju neid juhtumeid, kus voliniku kantseleisse pöördub naine seepärast, et tööandja ei soovi teda enam pärast lapsehoolduspuhkust tööle võtta. Tööandjad koondavad lapsehoolduspuhkuselt naasjaid või püüavad muul viisil töösuhet lõpetada. Võrdõigusvolinik paneb kõigile tööandjatele südamele, et nad austaksid lapsevanemate õigust pärast lapsehoolduspuhkust oma endisele töökohale tagasi pöörduda.
Loe pressiteadet.


 

Meeste palk on juba esimestel töökohtadel kolmandiku võrra suurem kui naistel

Praxise uuringust selgub, et meeste ja naiste palgalõhe alla 25-aastaste noorte seas on 31 protsenti ehk meeste palk on juba esimestest töökohtadest peale koguni kolmandiku võrra suurem kui naistel. Noorteseire aastaraamatu andmetel oli näiteks 2012. aastal alla 25-aastaste meeste kuu keskmine brutotulu kõigi noortega võrreldes 13% võrra suurem ehk 645 eurot, naiste näitaja oli seevastu 14% väiksem ehk 491 eurot. Seega oli noorte meeste kuu keskmine brutotulu 31% ehk 154 euro võrra suurem kui naistel.
Loe lähemalt Praxise kodulehelt.
 


 

Alanud on meeste hoiakute ja käitumise uuring

Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskus kutsub mehi osalema uuringus, mille eesmärk on kirjeldada Eestis elavate meeste hoiakute ja käitumise mõju pereloomele ja sündimusele ning anda ülevaade meeste käitumisest tervise, hariduse, tööhõive ja rände valdkonnas. Uuringuga soovitakse ühtlasi analüüsida hoiakute ja käitumise omavahelisi seoseid. Varem sellesarnast spetsiaalselt meestele keskenduvat uuringut Eestis tehtud ei ole. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute analüütiku Marek Sammuli sõnul ei ole näiteks eriti uuritud seda, kuidas mõjutab mehe välismaale tööleminek tema pereelu. Kutse uuringus osaleda on saadetud 4800 mehele vanuses 16–54 aastat. Uuringu on tellinud Riigikantselei juures töötav säästva arengu komisjon.
Loe lähemalt Postimehe uudisest.
 

Puuetega naised jäävad poliitika kujundamisel tähelepanuta

Puuetega naiste õigustest on vaja rääkida, sest nende arv suureneb ning nad jäävad poliitika tegemisel piisava tähelepanuta, ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja juhataja Monika Haukanõmm septembris toimunud puuetega naiste foorumil. Haukanõmm tõi välja, et väga paljudes arengukavades räägitakse naistest, meestest, lastest, kuid ei räägita puuetega laste vajadustest ega puuetega naistest.  „Öeldakse, et nemad on seal hulgas, kuid sellest jääb väheseks! Kõik nad vajavad eelarvamustevaba füüsilist, sotsiaalset ja intellektuaalset keskkonda, kus puuduvad tõkked ja barjäärid osaleda ühiskonnaelus. Oluline on tõsta puuetega inimeste teadlikkust nende õigustest ja õiguste kaitsest,“ sõnas Haukanõmm.
Puuetega naiste foorumi “Erivajadustega naised kui teadlikud ja võimekad kodanikud“ korraldas Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liit.
Kokkuvõte foorumil peetud sõnavõttudest.


 

Perevägivald on aastatega kasvanud

Eesti avatud ühiskonna instituudi ja Tartu Ülikooli korraldatud üle-eestilisest küsitlusest  selgus, et perevägivalla ohvritega on oma töös kokku puutunud 95% perearste ja ligi 40% naistearste. Uuringu eesmärk oli välja selgitada, milline on pere-ja naistearstide valmisolek lühisuhte- ja seksuaalvägivalla juhtumitega tegeleda. Avatud Ühiskonna instituudi juhataja Iris Pettai ütles Eesti Päevalehele, et perevägivald on üha kasvanud, ohver ei ole saanud abi ja ei ole sekkutud. Ta pidas oluliseks, et arstid teeksid turvakoduse ja politseiga tihedamat koostööd, et ohvreid märgata ja abistada.  Uuringu täpsemad tulemused avalikustatakse 21. oktoobril.
Loe Eesti Päevalehele uudist.
 

Andmebaasid, kust leiab infot soopõhise vägivalla kohta

Euroopa Liidu soolise võrdõiguslikkuse instituut (EIGE) on välja töötanud veebirakenduse, mis aitab saada ülevaadet selle kohta, millist infot naistevastase vägivalla kohta on Euroopa Liidu riikide andmebaasidest võimalik leida. Euroopa Liidus ei ole seni kogutud võrreldavat teavet naistevastase vägivalla eri vormidest ja ulatusest, kuid võrreldavate andmete olemasolu aitaks kaasa probleemidele lahenduste otsimisel.  Olemasolevates andbaaside põhjal saab teada, kuidas toetab vägivallaohvreid õigussüsteem, millist arstiabi ja nõustamist on neil võimalik saada ja kui kättesaadav on varjupaigateenus. Samuti leiab neist infot selle kohta, kas ja millist teavet kogutakse vägivalla toimepanijate ja tunnistajate kohta. Veebirakendus koondab andmeid  viit tüüpi soopõhise vägivalla kohta: seksuaalse sisuga rünnak (v.a vägistamine),  vägistamine, seksuaalne ahistamine, lähisuhte vägivald ning jälitamine. Vaata lähemalt veebirakenduse kohta.
Millised andmed on kättesaadavad Eestis?
Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper on juhtinud tähelepanu sellele, et seksuaalset ahistamist saavad enim ennetada tööandjad ja koolide juhtkonnad. Loe pressiteadet.

 

Naiste esindatus börsiettevõtete nõukogudes on kasvanud

Euroopa Komisjoni teatel on naiste esindatus börsiettevõtete nõukogudes kuue kuu jooksul kasvanud 0,8% võrra ja jõudnud 18,6%-ni. Rohkem on naisi nõukogudesse lisandunud neis riikides, kus on ette võetud seadusandlikke samme või kus on see teema olnud avaliku debati objektiks. Siiski on praegu vaid viies Euroopa Liidu riigis – Lätis, Prantsusmaal, Soomes, Rootsis ja Hollandis – jõutud selleni, et nõukogu liikmetest vähemalt veerand on naised. Kui näiteks Lätis kuulub börsiettevõtete nõukogudesse 31% ja Leedus 15,3% naisi, siis Eestis vaid 7,2%. Sellega on Eestis Euroopa Liidu riikide seas tagantpoolt kolmas.
Vaata Euroopa Komisjoni kokkuvõtet.
 

 

Naised ja julgeolek

Norras kehtestas kohustusliku ajateenistuse ka naistele

Norrast sai eilse parlamendi otsuse alusel esimene riik Euroopas, kus ajateenistus on kohustuslik ka naistele. Alates 2016. aasta keskpaigast peavad Norras ajateenistusse minema kõik vähemalt 19-aastased naised, kes on sündinud 1997. aastal või hiljem. Teenistus kestab tõenäoliselt aasta. „Me ei vaja tegelikult rohkem kutsealuseid, vaid soovime laiendada sõjaväeteenistust kõigile vastavasse vanusegruppi jäävatele isikutele, et leida motiveeritumaid ja kompetentsemaid värvatavaid,“ kinnitas Norra kaitseminister Ine Eriksen Søreide. Vabatahtlikuna on naised saanud Norra sõjaväes teenida juba 1976. aastast ning praegu on kümme protsenti kõigist ajateenijaist naised. Eelmine kaitseminister kavatses selle näitaja 2020. aastaks kahekordistada.
Loe lähemalt Postimehe ja Delfi uudistest.


 

Mikser: tulevik eeldab naistelt suuremat panust riigikaitsesse

Kaitseminister Sven Mikseri sõnul  on Norra teinud julge ja Euroopas ainulaadse sammu, laiendades üldist ajateenistuskohustust ka naiskodanikele. "Eesti jälgib Norra kogemust huviga, sest ka meie peame mõtlema, kuidas riigikaitsesse rohkem naisi kaasata," märkis Mikser kohtumisel Norra kaitseväe juhataja admiral Haakon Bruun-Hansseniga. Kaitseministri sõnul ootab Eesti ajateenistussüsteemi lähiaastatel ees kutsealuste aastakäikude vähenemine, mistõttu võib vajaliku arvu ajateenijate kokkusaamine muutuda keerulisemaks. "Demograafiline olukord nõuab juba lähiaastatel naiste tunduvalt suuremat osalemist riigikaitses,“ ütles Mikser. Eestis on kaitseväes tegevväelastest 12 protsenti naised, kuid ajateenijate seas on naiste osakaal alla ühe protsendi. Norra on otsustanud esimese Euroopa ja NATO riigina laiendada üldist ajateenistuskohustust ka naistele. Kohustus jõustub 2016. aastast.
Loe lähemalt Kaitseministeeriumi pressiteadet.


 

Naiste potentsiaal riigikaitses on kasutamata

Naiste roll riigikaitses on vajalik ning nende panuse suurendamine oluline ja võimalik, toonitati 14. oktoobril toimunud ümarlaual ''Naiste panus riigikaitsesse – Kaitsevägi, Kaitseliit, Naiskodukaitse või muu?''. Arvestades, et Eesti Kaitseväes on naiste osakaal väga madal, kuid naiste soov riigikaitse edendamisele oma panus anda on suhteliselt kõrge, tõdeti, et pigem on küsimus väljundites. Näiteks on avaldatud huvi tsiviilõppuste vastu, mis võiks olla alternatiiv Kaitseväe õppustele. Toonitati ka, et riigikaitse puhul on küsimus ühiskonna hoiakutes laiemalt. Nimelt leidub jätkuvalt stamparvamusi, et naised ei sobi riigikaitse valdkonda, mis omakorda pärsib naiste osalust. Samuti on probleem infopuuduses, mis avaldab suurt mõju eriti nooremas eas. Tulevikku vaadates oleks oluline naiste panustamise ja võimaluste küsimustega rohkem tegeleda ja eesmärgiks peaks võtma naiste ja meeste võrdse arvukuse riigikaitses. Kokkuvõtlikult tõdeti, et naiste potentsiaal on praegu riigikaitses kasutamata, kuid väärtuskasvatuse, suurema informeerimise ja naistele osaluseks mitmekülgsemate väljundite pakkumisega, on võimalik naiste panust suurendada.

Itaalia kontraadmiral Rinaldo Veri, kes rääkis seminaril ÜRO resolutsioonist 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“, rõhutas, et soolise võrdõiguslikkuse alane koolitus peaks olema kõigi NATO liikmesriikide sõdurite väljaõppe osa. 

Ümarlaud korraldati Eesti NATO Ühingu, Friedrich Eberti Fondi ja NATO peakorteri koostöös.
Loe pikemalt Eesti NATO Ühingu pressiteatest.


 

Eesti on ÜRO resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ rakendamisel jäänud tagasihoidlikuks

2013. aastal moodustasid naised ÜRO rahuvalvemissioonidel osalejatest endiselt vaid 4 protsenti. Eesmärgi suurendada oluliselt naiste osalust rahuvalveoperatsioonides, sealhulgas otsustamise ja planeerimise juures, seadis ÜRO aga endale juba 2000. aastal, mil võeti vastu ÜRO julgeolekunõukogu resolutsioon 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“. Lisaks naiste suuremale kaasamisele operatsioonides on ÜRO võtnud eesmärgiks arvestada konfliktijärgses ühiskonnas rahu taastamisel nii meeste kui ka naiste olukorda ning kaasata rahu saavutamisse mõlema soo esindajaid. See eeldab missioonidel osalejatelt senisest oluliselt suuremaid teadmisi soolisest võrdõiguslikkusest ning oskust konkreetsete probleemide lahendamisel ja riigi ülesehituses soolist aspekti arvesse võtta.

ÜRO liikmeriikide valmisolek selle resolutsiooni eesmärkide täitmisse on olnud erinev. Eesti ei ole 2012. aasta lõpu seisuga  eraldi analüüsinud meetmeid, mis võimaldaksid suurendada naiste osalust rahvusvahelistel missioonidel, ega pidanud vajalikuks koostada eraldi naiskandidaatide andmebaasi, mida ÜRO on oma soovitustes välja toonud. Samuti pole  korraldatud spetsiaalselt naistele mõeldud teavitus- ja värbamiskampaaniaid. Soolise võrdõiguslikkuse alast koolitust sõjaväelise väljaõppe raames läbi ei viida. Küll saavad naised alates 1. aprillist 2013 asuda vabatahtlikult kaitseväkke teenima ning teha karjääri samadel alustel meestega.

ÜRO senine kogemus näitab, et naiste osavõtt missioonidest aitab parandada missioonide edukust, tagades parema suhtluse kohaliku elanikkonnaga. Samuti on missioonil osalevatel naistel kergem aidata naisi, kes on kogenud seksuaalvägivalda, mis on konfliktipiirkondades tõsine ja levinud probleem.

Loe lähemalt:  Not Just a Numbers Game: Increasing Women’s Participation in UN Peacekeeping (2013)
Eesti tegevuskava ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1325 „Naised, rahu ja julgeolek“ rakendamiseks Eestis 2010-2014 Elluviimise aruanne perioodil 01.01.2012 – 31.12.2012

 

Kuidas võtta kaitseväe igapäevases tegevuses arvesse soolist mõõdet?

Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) ja OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste allasutuse (ODIHR) koostöös on sel aastal valminud juhendmaterjal soolise perspektiivi lõimimisest relvajõudude sisejärelevalvesse. Juhendmaterjal on suunatud relvajõudude strateegia- ja tippjuhtidele, et anda neile juhiseid, kuidas võtta kaitseväe igapäevases tegevuses arvesse soolist mõõdet ning kuidas korraldada järelevalvet naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise üle. 

Juhend toob muu hulgas välja selle, et personaliprotsesside seire ning meeste ja naiste erinevate kogemuste ja vajaduste arvestamine aitab relvajõududel värvata kaitseväkke rohkem andekaid naisi ja säilitada neid personalina ka siis, kui nad jõuavad pereloomiseni ja saavad lapsevanemateks. Samuti aitab see suurendada relvajõudude efektiivsust missioonidel ja tõsta ka kaitseväe enda julgeoleku taset. Näiteks võimaldas naissoost kaitseväelaste suhtlemine kohalike naistega  Afganistanis juurdepääsu informatsioonile, mis muul moel ei oleks olnud kättesaadav.

Olulist tähelepanu pühendatakse juhendis ka soolist ja seksuaalset ahistamist ning diskrimineerimist ja vägivalda ennetavate süsteemide ja kontrollimehhanismide loomisele ning ohvrite abistamisele. Paljud riigid on tunnistanud selle probleemi suurt ulatust ja tõsidust, sh nähakse olulise probleemina sõjaväe juhtkondade vähest soolise võrdõiguslikkuse alast teadlikkust ja koolitust.

Juhendist leiab ka enesehindamisküsimustiku, mis võimaldab igal riigil välja selgitada, kui palju on relvajõudude tegevuses soolist aspekti seni arvesse võetud. Lisatud on ka soovitused olukorra parandamiseks.

Loe edasi: Bastick, Megan, Integrating a Gender Perspective into Internal Oversight within Armed Forces (Geneva: DCAF, OSCE, OSCE/ODIHR, 2014).

 

 

Kalender

23.10.2014

Võrdõigusvoliniku kantselei korraldusel toimub Tallinnas seminar „Soolise mõju hindamine – kuidas teha õiglasemaid otsuseid“. Soolise mõju hindamise erinevaid praktikaid tutvustavad ja oma kogemusi jagavad Soome, Belgia ja Austria eksperdid. Räägitakse ka õigusaktide mõjude hindamise korraldusest Eestis ning arutatakse seda, kuidas üldises mõjude hindamise raamistikus tõhustada soolise mõju hindamise läbiviimist.
Küsi lisainfot ja registreeri end siin.
 

31.10.2014

Statistikaamet korraldab projekti „Palgaerinevuste statistika parem kättesaadavus“ raames  IV seminari, mis keskendub seekord soolise palgaerinevuse analüüsi tulemuste tutvustamisele. Samuti antakse ülevaade, mida on Eestis tehtud soolise palgalõhe vähendamiseks. Üritusel osalevad ka Islandi eksperdid, kes annavad ülevaate soolise palgalehe uuringutest ja meetmetest selle vähendamisel.
Tutvu päevakavaga siin.
 

31. 10.2014

Vabaühenduste Fond korraldab koolituse, mille eesmärk on õpetada tundma ära vihakõnet ja leida viise selle vastu võitlemiseks.
Loe lähemalt AEFi kodulehe kuulutusest.
 

5.11.2014
 

Pariisis toimub OECD-DAC võrgustike korraldatav seminar “Sooline aspekt riigi ülesehitamisel”, kus keskendutakse vajadusele arvestada soolist aspekti riigi ülesehitamisel ning soodustada naiste aktiivset osalust konfliktijärgses protsessis.
Loe täpsemalt OECD kodulehelt ja registreeru siin.
 

7.11.2014

Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones tehakse teatavaks Aasta naine 2014 ja aasta noor naisettevõtja 2014 .
Vaata lisa BPW Estonia kodulehelt.


 

 

Tasub lugeda