Copy
Uudiskirja ei kuvata korrektselt? Vaadake seda oma veebibrauseris.

 

veebruar 2015

Hea sõber!

Võrdõigusvoliniku kantselei ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaud võtsid Riigikogu valimiste eel soolise võrdõiguslikkuse vaatevinklist analüüsida erakondade valimisnimekirju ja platvorme. Veebruari uudiskirjast saabki lugeda, millised olid analüüside tulemused. Lisaks räägime meeste ja naiste koondumisest erinevatele tegevusaladele ja sellega kaasnevatest probleemidest ühiskonnas, mida on värskelt uurinud Euroopa Komisjon. Juttu on ka värbamise halbadest ja headest praktikatest ning sellest, milliseid soovitusi andis OECD Eesti majandusarengu tagamiseks. Valminud on esimene uuring Eesti meeste hoiakute ja käitumise kohta, mis toob välja mitmeid vastuolusid. Neist ja teistest uudistest pikemalt allpool.

Head lugemist!
 

 

Fookuses

Naiskandidaadid ja valimisnimekirjad

Erakondade valimisnimekirjade naiskandidaatide osakaal ei ole viimase 10-15 aasta jooksul oluliselt muutunud, küll aga on mõnevõrra kasvanud naiste arv nimekirjade eesotsas, selgus Glasgow ülikooli teaduri Mirjam Alliku analüüsist 2015. aasta Riigikogu valimiste nimekirjade kohta.

Loe lähemalt »
 

Erakondade valimisplatvormides puuduvad selged visioonid soolise võrdsuse edendamiseks

Soolise võrdõiguslikkuse ekspert Ülle-Marike Papp kirjutab, et kõigi erakondade programmides on oma koha leidnud töö ja pereelu tasakaalustamine ja perevägivalla vähendamine. Siiski näitas erakondade valimisnimekirjade analüüs, et paljud soolise ebavõrdsusega seotud suured teemad on jäänud lubadustest välja. Näiteks ei maini ükski erakond sooliste stereotüüpide kaotamise eesmärki.

Loe lähemalt »

 

„Kui inimesed näevad, et tõepoolest naisi on poliitikas rohkem, neid on juhtivatel kohtadel nii komisjonide esinaistena riigikogus, ministritena, erakondades on nende positsioon tugevam, siis see tegelikult tõstab üldiselt naiste staatust ühiskonnas." (Tõnis Saarts, Aktuaalne Kaamera 13.02.2015) . Vaata siia »

 

Meilt ja mujalt

Erakondade valimisnimekirjade ja platvormide analüüsi esitlust saab järelvaadata

13. veebruaril tutvustasid võrdõigusvoliniku kantselei ja Eesti Naisteühenduste Ümarlaud (ENÜ) kahte värskelt valminud analüüsi, mis käsitlevad 2015. aastal Riigikokku kandideerivate erakondade nimekirju ja valimisplatvorme soolise võrdõiguslikkuse vaatevinklist. Analüüside tutvustust saab järelvaadata Postimehe veebilehelt. Valimisnimekirjade analüüsi ning esitlusel tehtud ettekandeid saab lugeda võrdõigusvoliniku kodulehel. ENÜ andis sel üritusel erakondi esindanud poliitikutele üle oma ettepanekud soolise võrdõiguslikkuse edendamise prioriteetsete meetmete kohta. ENÜ analüüsi valimisplatvormide kohta saab peagi lugeda täismahus ENÜ kodulehelt. Vaata ka platvormide analüüsi powerpointi esitlust.

 

Töövahendajad peavad lõpetama diskrimineeriva praktika

Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper saatis internetipõhistele töövahendusportaalidele märgukirja, milles juhtis tähelepanu sellele, et tööle soovijate soo, laste olemasolu, vanuse ning rahvuse kohta info küsimine ning selle järgi kandidaatide valimine on diskrimineeriv ja seadusevastane praktika. See aitab otseselt kaasa tööle kandideerijate diskrimineerimisele tööle värbamisel. Sepper märkis, et portaalides täna kasutusel olevad eluloovormid ja otsingufiltrid teevad võimalikuks selle, et tööandja saab kandideerimisprotsessist välistada inimesed, kes talle eelarvamuste tõttu ei sobi. Eelkõige puudutab selline põhjendamatu välistamine väikelapsevanemaid, naisi, samuti üle 50-aastaseid kandideerijaid, kelle suhtes on tööandjatel pahatihti negatiivseid eelhoiakuid. Töövahendusportaalid peavad kahe kuu jooksul andma volinikule aru, kuidas ning millise aja jooksul nad senised eluloovormid ning otsingulahendused ümber teevad, et diskrimineeriv praktika lõpetada.
Loe pressiteadet.

 

Võrdõigusvoliniku kantselei pakkus välja idee luua anonüümse värbamise veebirakendus

Võrdõigusvoliniku kantselei saatis Sotsiaalministeeriumi uuenduslike ideede korjele ideekavandi anonüümse värbamise veebirakenduse loomiseks. Rakendus kergendab tööandjal talentide leidmist võimalikult laia kandidaatide ringi hulgast ning aitab kokku viia tööotsijaid ja tööpakkujaid. Veebirakenduse idee põhineb kandidaatide anonüümse hindamise ja värbamise meetodil, mis aitab vältida eelarvamuste ja subjektiivsete hoiakute mõju ning ära hoida tööotsijate diskrimineerimist soo, vanuse, rahvuse, perekondlike kohustuste jt seadusega kaitstud tunnuste tõttu. Sarnast värbamismeetodit on voliniku kantselei kasutanud aastast 2013. Loodav veebirakendus hõlbustaks kandideerimisdokumente anonümiseerida, kandidaate hinnata ning koostada töölesoovijate paremusjärjestusi. Sotsiaalministeerium kogus uuenduslikke ideid tööelus ette tulevate soolise ebavõrdsusega seotud probleemide paremaks lahendamiseks.
Loe lähemalt Sotsiaalministeeriumi ideekorje kohta.
 

Otsitakse lahendusi palgalõhe vähendamiseks finants- ja tervishoiusektoris

Poliitikauuringute keskus Praxis ja võrdõigusvoliniku kantselei osalevad rahvusvahelises projektis, mille eesmärk on otsida lahendusi soolise palgalõhe vähendamiseks finants- ja kindlustustegevuse ning tervishoiusektoris. Koostööd tehakse nii tööandjate kui ka ametiühingute esindajatega. Uuringute järgi on just finantssektoris kõige suurem palgalõhe, tervishoiusektorit iseloomustab seevastu suurim sooline segregatsioon ehk seal töötab naisi meestest oluliselt rohkem. Projekti käigus uuritakse nende sektorite sotsiaalpartneritelt, mida on palgalõhe vähendamiseks seni ette võetud ja mis on olnud palgalõhe vähendamise takistuseks. Lisaks jagavad eri riikide eksperdid ja sotsiaalpartnerid kogemusi ja pakuvad välja lahendusi soolise palgalõhe vähendamiseks. Projektis osalevad lisaks Eestile veel Saksamaa, Inglismaa, Hispaania, Austria, Belgia ja Horvaatia ning projekti on kaasatud ka Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon ETUC.
Loe lähemalt Praxise kodulehelt.

 

OECD soovitab majandusarengu tagamiseks pöörata tähelepanu soolisele võrdsusele

Eesti majanduse kiiremaks arenguks on vaja naiste potentsiaali paremini rakendada, leiab OECD jaanuaris avalikustatud Eesti majandusülevaates. OECD soovitab võtta ette samme naiste ja meeste palgalõhe vähendamiseks, edendada naisettevõtlust ning soodustada isade vanemapuhkusele jäämist. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul on sooline ebavõrdsus muutunud oluliseks takistuseks meie majanduse edasisele arengule ning OECD soovitusi tasub kuulda võtta. Võrdõigusvolinik märkis, et valitsuse palgalõhe vähendamise tegevuskava lõppeb sel aastal ja vajab uuendamist. Sepperi sõnul on vaja rohkem pöörata tähelepanu haridussüsteemi kaasajastamisele, et vältida kõiki tegureid, mis võivad süvendada naiste ja meeste koondumist erinevatele tegevusaladele. Selleks, et parandada ülevaadet palkade kujunemisest, võiks kaaluda palkade suuremat avalikustamist. Samuti võiks riik näidata eraettevõtetele eeskuju palgaauditite läbiviimisel.
Loe pressiteadet.
 

Teadlikkus oma õigustest on kasvanud

Võrdõigusvolinikule esitati 2014. aastal ebavõrdse kohtlemise kohta 192 kaebust. Võrreldes eelmise aastaga, mil voliniku poole pöörduti diskrimineerimiskahtlusega 116 korral, kasvas volinikule esitatud kaebuste arv 65%. Võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepperi sõnul tõusis eelmisel aastal terava probleemina esile rasedate ja lapsehoolduspuhkuselt naasjate diskrimineerimine tööandja poolt. Tema sõnul näitab avaldajate suurem hulk siiski ka seda, et teadlikkus oma õigustest on märkimisväärselt kasvanud ning saab pidada positiivseks seda, et paljud naised on mõistnud, et tööandja ei või rasedust või lapsekasvatamist põhjuseks tuues lihtsalt töösuhet lõpetada. Sepperi sõnul püüab voliniku kantselei jõuda sel aastal teavitusega rohkem ka tööandjateni, et nad teaksid paremini oma kohustusi, kuid oskaksid ühtlasi näha kasu, mida annab töötajatesse panustamine. Lapsevanemate tõrjumise asemel tasub mõelda sellele, kuidas aidata töötajatel tööd ja pereelu ühitada.
Loe pressiteadet.
 

Eesti meeste uuring maalib Eesti mehest vastuolulise pildi

Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE uuringust Eesti meeste hoiakute ja käitumise kohta jääb esmapilgul mulje, et Eesti mees väärtustab üle kõige armastust, püsivat paarisuhet, lapsi ning tervist. Oma paarisuhtega on täiesti rahul 95% küsitletud meestest ning töö- ja pereelu ühildamine ei valmista probleemi kolmeveerandile küsitletud meestest. Kaks kolmandikku meestest hindab ka oma tervist heaks või väga heaks. Andmete lähem vaatlus toob aga välja ka palju vastuolusid. Traditsiooniliste soorollide poolt meeste õlgadele asetatud ootused seoses majandusliku ning tööalase edukusega ning meeste oskamatus toime tulla negatiivsete emotsioonidega peegelduvad Eesti meeste levinud riskikäitumises. Eesti emakeelega meeste hulgas on rohkem narkootiliste ainete tarvitajaid ja joobes autot juhtinud mehi. Iga kahekümnes mees kogu valimist peab ennast sagedaseks narkootikumide tarvitajaks ning sagedasi alkoholipruukijaid on enim vanemate meeste seas.

Iga kümnes mees on olnud paarisuhtes vägivaldne, kusjuures mitte eesti emakeelega meeste hulgas on see protsent suurem kui eesti emakeelega meeste hulgas. Hoolimata sellest, et valdav enamik mehi peab naise löömise eest vastutavaks löövat meest ennast, kaldub 42% meestest õigustama vägivalda naise vale käitumisega. Umbes veerand kogu valimi meestest on otsinud endale interneti teel seksuaalpartnerit ning olnud temaga ka vahekorras, ligi pooled meestest ei ole kasutanud kunagi või mitte kõikidel neil kordadel kondoomi. Vaatamata eelnevatele andmetele peab 92% meestest oluliseks püsipartnerit ning 98% meestest soovib lapsi saada.

Uuringu tellis Eesti säästva arengu komisjon koostöös Riigikantseleiga ning viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE. Uuringu käigus küsitleti 16-54-aastaseid Eesti mehi.
Loe uuringut.

 

Tartu ülikoolis algas kaks ainekursust soolisest võrdõiguslikkusest

Tartu Ülikooli sotsiaal- ja haridusteaduskonnas saab kevadsemestril kuulata kaht ainekursust soolisest võrdõiguslikkusest. Ainekursus „Sugu ja haridus“ tutvustab seda, miks ja kuidas mängib sugu hariduses rolli, mida on näidanud erinevad hariduse ja soolise võrdõiguslikkuse alased uuringud ning kas, miks ja kuidas saab sooteemat haridusse lõimida. Samuti räägitakse kursusel sellest, kuidas sooaspekt hariduses kandub edasi teistesse valdkondadesse, nagu töö, karjäärivõimalused, avalik arvamus jmt. Kursusel „Ühiskonna sooline tasakaal(utus): analüüs ja lahendusvõimalused“ küsitakse, miks on võrdsete võimaluste teema oluline, kuidas see peegeldub poliitikameetmetes, strateegiates, otsustes, seadusandluses Eestis ja mujal maailmas ning kuidas kõik nimetatu mõjutab meeste ja naiste elu. Ainekursused on välja töötanud Praxis projekti „Soolise võrdõiguslikkuse lõimimine üld- ja kõrgharidusse“ raames. Vaata täpsemalt Praxise kodulehelt.

Praxise ja Suurbritannia Suursaatkonna koostöös toimus mullu 17. detsembril ka ümarlaud arutamaks, missugune on õpetajate ettevalmistus ja valmisolek sooteadlikuks lähenemiseks õppetöös ja koolikultuuris. Loe kokkuvõtet.


 

Sooline tasakaal Euroopa Liidu börsifirmade juhtkondades paraneb

Viimase nelja aastaga on naiste osakaal Euroopa Liidu börsifirmade juhtkondades tõusnud kaheksa protsenti, olles jõudnud viiendikuni juhatuste liikmetest. Euroopa Komisjon ja parlament on alates 2010. aastast aktiivselt tegelenud soolise tasakaalu parandamisega juhtivatel ametikohtadel ning praegu on ELi justiitsministrite laual uus direktiiv, mis tõstaks naiste osakaalu ELi börsifirmade tegevjuhtkonda mittekuuluvates juhtorganites vähemalt neljakümne protsendini aastaks 2020. Kõige rohkem on börsifirmade juhtkondades naisi Prantsusmaal (32,4%) ja Lätis (31,7%). Eestis seevastu ei ole nelja aastaga olukord paranenud ning naiste osakaal börsifirmade juhtkonnas on endiselt 7,1%, nagu oli ka 2010. aastal. Meist väiksem on see arv veel vaid Tšehhis ja Maltal. Vaata värskeid andmeid lähemalt Euroopa Komisjoni kodulehelt.
Vaata ka värsket ILO uuringut, millest nähtub, et naiste suurem esindatus ettevõtete juhtkondades on parandanud ettevõtete majandustulemusi.


 

 

Tööhõive
 

Uus lähenemisviis tegevusalade soolise segregatsiooni mõistmiseks

Euroopa Komisjoni äsja avaldatud uuring toob välja, et erinevused töötingimustes ja palganumbrites ei sõltu mitte ainult töötaja soost, vaid ka sellest, kas tegemist on nn sinikraede või valgekraede ametiga ja kas sellel ametialal töötavad valdavalt naised, valdavalt mehed või on tegemist alaga, kus naisi ja mehi on enam-vähem võrdselt. Enamik soolise segregatsiooni mustreid tööturul kordavad perekonnas kehtivaid traditsioonilisi soorolli jaotusi, kus söögitegemine, koristamine, hooldamine, põetamine jms tööd on naiste kanda.

Segregatsiooni negatiivne mõju naiste ja meeste võrdsusele avaldub selles, et segregatsioon kitsendab naiste ja meeste karjäärivalikuid ja võimendab soolisi stereotüüpe naistele ja meestele sobivatest töödest, kusjuures naiste poolt tehtavaid töid väärtustatakse enamasti madalamalt. Palgaskaalade väljatöötamisel võetakse sageli normiks tüüpilised oskused, mida nõutakse nn traditsioonilistel meeste ametialadel. Samuti on laialt levinud hoiak, justkui oleksid hoolitsemise, koristamise ja toidu valmistamise oskused naistel kaasasündinud, mitte õpitud oskused ning seetõttu hinnatakse neid oskusi ka palga maksmisel madalamalt. Naised töötavad meestest sagedamini ka madalat lisandväärtust loovatel ametialadel. Tegevusalad, kus on hõivatud valdavalt naised, pakuvad ka oluliselt vähem võimalusi ametialaseks karjääriks.

Soolise segregatsiooni tekkimist ja püsimist selgitatakse nõudluse - pakkumise faktoritega. Pakkumisel põhinev selgitus rõhutab naise kui ema rolli, mis peegeldub ka naiste „karjäärivalikutes“. Uuringud kinnitavad, et orienteeritus ema ja perekesksusele varases nooruses mõjutab ka edasisi karjäärivalikuid. Kui peres on väikesed lapsed, sunnib töö ja pereelu ühitamise vajadus tegema tööturul kompromisse. Naiste ja meeste erinevate oskuste ja võimete rõhutamisega suunatakse naised valima rohkem humanitaarvaldkonna ja mehed reaalvaldkonna alasid, mis tööturul tagavad meestele kõrgema prestiižiga ametikohad. Nõudlusel põhinevas selgituses rõhutatakse, et tööandjad on nn väravate avajad töökohtadele ja nende värbamispraktikad võivad välistada naiste osalemise neile mittetraditsioonilistes ametites (sama kehtib ka meeste kohta). Näiteks eelistatakse nn traditsioonilistel meeste ametialadel kõrgematele ametikohtadele värbamisel mehi, eriti kui tegemist on täistööajaga tööga. Samuti ei ole harvad lastega naiste diskrimineerimise juhtumid värbamisel. Uurijad on ka leidnud, et naiste diskrimineerimist soodustab ka vanemapuhkuste süsteem. Kuigi seda süsteemi finantseerib riik, ei soovi eraettevõtted aktsepteerida sellisel määral naiste karjäärikatkestusi ning see omakorda on pannud naisi rohkem liikuma avaliku sektori töökohtadele. Samuti on oluline mõju traditsioonilisi soorolle toetavatel hoiakutel ühiskonnas, kuna tööandjad järgivad oma tegevuses samuti ühiskonnas kehtivaid norme ja taastoodavad seeläbi segregatsiooni.

Kuna soolist segregatsiooni mõjutavad nii nõudlus kui pakkumine, siis on oluline, et segregatsiooni vähendamisele suunatud poliitikad avaldaksid mõju mõlemale aspektile. Tugi töötavatele vanematele on väga oluline, et võimaldada naistel osaleda tööhõives ja naasta pärast lapsehoolduspuhkust oma endisele tööle. Teiselt poolt on nendel meetmetel palju suurem mõju soolisele võrdõiguslikkusele, kui tööturg- ja töökeskkond toetavad samuti soolist võrdõiguslikkust, sh soodustatakse töö ja pereelu ühitamist ning kasutatakse efektiivseid meetmeid võitlemaks tööandjate diskrimineerivate praktikate vastu värbamisel, koolitamisel ja edutamisel.
Loe lähemalt uuringust.


 

Uuringu tulemustest

  • Eestis töötas 2010. aastal segakollektiivides (naisi või mehi 40-60%) 12%, nn meeste kollektiivides (mehi üle 60%) 6% ja nn naiste kollektiivides ( naisi üle 60%) 82% kõigist tööhõives olevatest naistest. ELi 26 liikmesriigis (v.a. Malta) on need näitajad 18%, 13% ja 69%. Meestest töötas segakollektiivides 19%, nn meeste  kollektiivides 53% ja nn naiste kollektiivides 29%.
 
  • ELi 27 liikmesriigis on top 20 ametialal (20 peamisel tegevusalal, kus töötab 95% hõivatutest) naised peaaegu puudu mehhaanikute ja metallitööliste, autojuhtide, ehitajate ja kaevurite hulgast. Mehed ei ole üheltki tegevusalalt sellises mahus „välja tõrjutud“. Õendus- ja hooldustöötajate hulgas on mehi 17,1%, haridustöötajate hulgas 20,4% ja klienditeenindajate hulgas 23,2%.
 
  • Meeste osakaal paremini tasustatavatel tegevusaladel suureneb vanuse kasvades, samas kui naised kaovad vanuse kasvades paremini tasustavatelt valgekraede ametikohtadelt ja nad liiguvad osalise tööajaga vähem oskusi nõudvatele töökohtadele
 
  • Eestis on ajavahemikus 2005-2010 naiste osakaal ametialadel, kus töötavad valdavalt naised, kasvanud 7 protsendipunkti võrra, ametialadel, kus töötavad valdavalt mehed, vähenenud 3 pp võrra ja ametialadel, kus mehi ja naisi on enam vähem võrdselt, vähenenud 5 pp võrra. Samas on meeste osakaal suurenenud valdavalt naissoost töötajatega ametialadel 3 pp võrra.
 
  • Top 20 ametiala hulgas on 6 ametiala, kus ELi 27 liikmesriigis on naiste keskmine brutopalk nendel aladel kõrgem kui meeste üldine keskmine brutopalk ja 7 ametisala, kus meeste keskmine brutopalk nendel aladel on kõrgem kui meeste üldine keskmine brutopalk. Eestis oli ainult üks ametiala (tervishoiutöötajad), kus naiste keskmine brutopalk ületas üldist Eesti meeste keskmist brutopalka.
 
  • Analüüsides eri riikides neljal suurima naiste tööhõivega ametialal – müüjad; koristajad ja abilised; õpetajad, äri- ja haldusala spetsialistid – naiste keskmist palka võrreldes nende riikide keskmise meestöötaja palgaga, selgus, et Eesti oli kõigil nendel neljal ametialal üks suurima naiste ja meeste palgalõhega riike. Eesti naissoost müüjate palk moodustas 50%, koristajate ja abiliste palk 39% (mis oli ELi madalaim), õpetajate palk 85% ning äri- ja haldusala spetsialistide palk 87% Eesti meeste keskmisest palgast.

Loe lähemalt: Burchell, B., Hardy, V., Rubery, J., Smith, M. (2014) A New Method to Understand Occupational Gender Segregation in European Labour Markets. European Commission - Directorate-General for Justice

 

 

Kalender
 

23.–24.02.2015 – Tervislike eluviiside konverents

ELi eesistujamaa Läti korraldab Riias konverentsi, mis keskendub tervislike eluviiside propageerimisele ja laste rasvumise vähendamisele. Konverentsi üks peaesinejaid on EIGE ekspert Anne Laure Humbert, kelle etekanne käsitleb terviseküsimusi soo aspektist.
Vaata konverentsi kodulehelt täpsemalt.

 

26.02.2015 – võrdõigusvoliniku kantselei nõustamine Võrus

Kell 14.00-17.00 nõustab võrdõigusvoliniku kantselei jurist inimesi võrdse kohtlemise küsimustes Võrumaa Keskraamatukogus (Jüri 54).
Maakondlikku nõustamist rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.
Vaata lähemalt õigusnõustamiste kohta.

 


3.03.2015 – konverents “Väärtustades mitmekesisust: teel kaasava ja eelarvamustevaba töökeskkonna poole”
 

Eesti mitmekesisuse kokkulepe, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Inimõiguste Keskus ja Suurbritannia Suursaatkond Eestis korraldavad konverentsi eelarvamuste, mitmekesisuse ja eduka organisatsiooni seoste teemal. Konverentsile saab registreeruda SIIN.
Konverents toimub Sokos Hotel Viru konverentsikeskus.
Loe lisa konverentsi kohta.

 

4.–6. 03.2015 – rahvusvaheline konverents „Naiste tervis ja töö“

Euroopa Ametiühingute Instituudi (ETUI) korraldusel toimub Brüsselis rahvusvaheline konverents, mille teemaks on naiste töötingimuste parandamine ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine. Konverentsil käsitletakse ebavõrdsust terviseseisundites ja tööde soolist jagunemist, töökorralduse seost töö ja pereelu ühildamisega ja paljusid teisi küsimusi.

Vaata lähemalt konverentsi kohta.
 

13.03.2015 – võrdõigusvoliniku kantselei nõustamine Rakveres

Kell 14.30-16.30 nõustab võrdõigusvoliniku kantselei jurist inimesi võrdse kohtlemise küsimustes Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Kojas (Lille 8). Enne nõustamist kell 13.00-14.30 on võimalik kuulata ettekannet võrdse kohtlemise teemal.
Maakondlikku nõustamist rahastatakse Norra toetustest 2009-2014.

Vaata lähemalt õigusnõustamiste kohta.

 

 

Tasub lugeda